Keelte erinevused võivad olla näiteks häälikulised. Gunnar Aarma vestab oma raamatus "Jooga" tervelt kolmandiku jagu heli ja hääle mõjust inimorganismile. Häälikud mõjuvad tervendavalt. Lahknevusi leiame fraasides. Kõikidele välismaalastele tundub väga imelik eestlaste küsimus "Kuidas käsi käib?" = "How is your hand walking?". Omamoodi huvitav on jälgida sedagi, miks laud ei ole teistes keeltes laud, vaid näiteks "table" või "СТОЛ" või "mesa".
Inimene mõtlevat piltides, seega võib lähedaseks keeleks pidada märkide ja sümbolitegi keelt. Ei saa läbi päeva kehakeeleta. Salakirjad, morse, sanskrit, viipekeel, Braille´ kiri jne.
Miks meie "p" on venelastele "r"? Kuidas hiinlased nii paljudest kriipsukogumistest sõnu kokku suudavad lugeda? Katakana? Keel ja meel...
Minu jaoks on keel huvitav. See on midagi enamat kui esmapilgul paistab. Hakkan seda avastama...
Minu praegused keeleõppe alustalad:
- Iga kord kui kohtan inimest, kes oskab keelt mida mina ei oska, palun tal mulle selles esimese tunni anda. Nii õpin märkamatult ja suure vaevata.
- Lähen välismaale vennastuma teiste vahvate planeedikaaslastega, kellega on ühiseks keeleks vaid kehakeel. Õpin pärismaalaste keelekeskkonnas nende sõnakasutust ja hakkan ise ka kähku purssima - praktiseerides õpime.
Edu mulle :)
1 kommentaar:
Su "keeleõppe alustalad" on väga lahedad.
Esimene tala pani mind mõtlema, et peaksin ka Hiinas paluma võõraste keelte kõnelejailt väh üht keeletundi:)
Postita kommentaar