Emakeel; eesti keel 1

Postituses on juttu:

• "Endast välja minema"
• "Meeles pidama"
• "Midagi meelega tegema"
• "hinge tõmbama", "hing", "hingama"
  

Eckhart Tolle raamat "Siin ja praegu kohaloleku jõud" on selle postituse inspiratsiooniks. Tegu on väga hea raamatuga, mida soovitan teile kõigile. Seal räägiti enda mitte samastamisest emotsioonidega. Inimene, kes samastab end emotsioonidega, käitub hooti emotsioonide ajel ja seepärast muudkui reageerib. Emotsioonid võtavad selle inimese üle sageli võimust ja ta kaotab enese üle kontrolli - VÕI "läheb endast välja".
Minu arust on väljend "endast välja minema" väga geniaalne. Piltlikumalt pageb teadvus inimesest ja võimule tuleb emotsioon. Tehes vahet emotsioonil ja intuitsioonil, teame, et emotsioonide ajel käitumisi võib hiljem kergesti kahetseda. Kui me oleksime olnud rohkem kohal, millest räägib ka see Tolle raamat, oleksime käitunud mõistlikumalt.

Järgmine huvitav fraas me keeles on "meeles pidama" ehk midagi mäletama. Meil kõigil on 5+ meelt. Meil on aga ka teadvus või teadliku kohalolu punkt, mida kutsume meeleks. Just selle teise variandi mõttes on väljend "meeles pidama" huvitav. Kui suudad midagi enda juures hoida, siis sa mäletad seda. Kui miski on su teadvusest väljaspool, siis ei suuda sa seda haarata, hoomata, ja seeläbi ka ei mäleta seda. Lihtne ja loogiline - huvitav.
Samalaadne on ka väljend "midagi meelega tegema" ehk midagi teadlikult tegema. Võtan arvesse kõigi endale teada olevaid argumente ja sellest tulenevalt teen midagi täie meelekindlusega ehk "teen seda meelega".

Kaunis uskumatu kokkusattumus on eestlaste sõnatüvede "hing", "hingama" ja "hinge tõmbama" kattuvus. Joogid suutvat kõiki neid imenippe vaid tänu hingamisharjutustele, hingamiskontrollile. Hing on jällegi meie sügavam olemus. Hinge tõmmates me puhkame, rahuneme => läheneme oma tõelisele olemusele - hingele. Hirmu tundes muutub me hingamine katkendlikuks, eemaldume oma olemusest. Taas hingates rahuneme, leiame taas oma keskme.

The results of oral examination in English

On the 7th of May we had an oral examination in English. I got 19 points out of 20. One point got lost due to some small bloopers.

Kallis külaline,

Alustasin sellise keeltest rääkiva blogiga, sest tunnen suurt huvi keelest tulenevate mõttemaailmade eripära vastu. Idee pärineb Louis Zezeran'ilt, 27 aastaselt Austraalia rändurilt, kes on tänaseks aasta otsa Euroopas ringi tiirutanud. Kui jagasin temaga ise tehtud eesti keele õppematerjale, nägi ta mu kire läbi ja soovitas mul sellist blogi pidama hakata. Aitäh. See sütitas mind tegutsema.

Keelte erinevused võivad olla näiteks häälikulised. Gunnar Aarma vestab oma raamatus "Jooga" tervelt kolmandiku jagu heli ja hääle mõjust inimorganismile. Häälikud mõjuvad tervendavalt. Lahknevusi leiame fraasides. Kõikidele välismaalastele tundub väga imelik eestlaste küsimus "Kuidas käsi käib?" = "How is your hand walking?". Omamoodi huvitav on jälgida sedagi, miks laud ei ole teistes keeltes laud, vaid näiteks "table" või "СТОЛ" või "mesa".
Inimene mõtlevat piltides, seega võib lähedaseks keeleks pidada märkide ja sümbolitegi keelt. Ei saa läbi päeva kehakeeleta. Salakirjad, morse, sanskrit, viipekeel, Braille´ kiri jne.
Miks meie "p" on venelastele "r"? Kuidas hiinlased nii paljudest kriipsukogumistest sõnu kokku suudavad lugeda? Katakana? Keel ja meel...

Minu jaoks on keel huvitav. See on midagi enamat kui esmapilgul paistab. Hakkan seda avastama...

Minu praegused keeleõppe alustalad:

• Iga kord kui kohtan inimest, kes oskab keelt mida mina ei oska, palun tal mulle selles esimese tunni anda. Nii õpin märkamatult ja suure vaevata.
• Lähen välismaale vennastuma teiste vahvate planeedikaaslastega, kellega on ühiseks keeleks vaid kehakeel. Õpin pärismaalaste keelekeskkonnas nende sõnakasutust ja hakkan ise ka kähku purssima - praktiseerides õpime.

Edu mulle :)