- Meest sõnast, härga sarvist. - See on minu arsut märkimisväärne, kuna siin on juttu talumajapidamises tihti esinevast loomast. Oleme siiski loodusrahvas.
- Seal ei olnud hingegi. - Ennemuistsetest aegadest saati oleme hingedesse uskunud. Hiied ei olnud ju ilmaasjata.
kolmapäev, 26. detsember 2007
eesti keel
___Viimasel ajal olen Eesti keelega kõrva teritanud. Olen püüdnud tabada fraase, mõtteid, mis võivad olla imbunud me keelde just tänu me minevikule. Praegu tulevad meelde need mõtted:
reede, 31. august 2007
teisipäev, 31. juuli 2007
Mõned fraasid 2
Siin on koos minu kuuldud fraasid ja Maria kommentaaris leidunud fraasid. Ükskõik millisesse keelde süvenedes avastab selle rikkuse ja ilu. Nautige inglise keelt:
- It's not a cough that carries you off, it's the coffin that carries you offin.
- I'm well fed - kõht on ilusti punnu.
- If it ain't broken, don't fix it.
- You're off your trolley - sa oled natuke napakas
- He's way out of order - behaviour that is unfair, unacceptable or wrong
- Bang out of order
- Whatever floats your boat.
- That's not cricket! - kui miski on ebaõiglane.
reede, 13. juuli 2007
Mõned fraasid.
Alates 03.07.2007. olen Inglismaal, Cambridge'is keelepraktikal ja elukoolis. Mulle on siiani kõrva jäänud järgmised fraasid:
- When you're in a hole, stop digging.
- If your friend lets you down for the first time, it's his fault. But if he does it again, it's your fault.
- Eating something that didn't agree with you.
reede, 11. mai 2007
Emakeel; eesti keel 1
Postituses on juttu:
Minu arust on väljend "endast välja minema" väga geniaalne. Piltlikumalt pageb teadvus inimesest ja võimule tuleb emotsioon. Tehes vahet emotsioonil ja intuitsioonil, teame, et emotsioonide ajel käitumisi võib hiljem kergesti kahetseda. Kui me oleksime olnud rohkem kohal, millest räägib ka see Tolle raamat, oleksime käitunud mõistlikumalt.
Järgmine huvitav fraas me keeles on "meeles pidama" ehk midagi mäletama. Meil kõigil on 5+ meelt. Meil on aga ka teadvus või teadliku kohalolu punkt, mida kutsume meeleks. Just selle teise variandi mõttes on väljend "meeles pidama" huvitav. Kui suudad midagi enda juures hoida, siis sa mäletad seda. Kui miski on su teadvusest väljaspool, siis ei suuda sa seda haarata, hoomata, ja seeläbi ka ei mäleta seda. Lihtne ja loogiline - huvitav.
Samalaadne on ka väljend "midagi meelega tegema" ehk midagi teadlikult tegema. Võtan arvesse kõigi endale teada olevaid argumente ja sellest tulenevalt teen midagi täie meelekindlusega ehk "teen seda meelega".
Kaunis uskumatu kokkusattumus on eestlaste sõnatüvede "hing", "hingama" ja "hinge tõmbama" kattuvus. Joogid suutvat kõiki neid imenippe vaid tänu hingamisharjutustele, hingamiskontrollile. Hing on jällegi meie sügavam olemus. Hinge tõmmates me puhkame, rahuneme => läheneme oma tõelisele olemusele - hingele. Hirmu tundes muutub me hingamine katkendlikuks, eemaldume oma olemusest. Taas hingates rahuneme, leiame taas oma keskme.
- "Endast välja minema"
- "Meeles pidama"
- "Midagi meelega tegema"
- "hinge tõmbama", "hing", "hingama"
Minu arust on väljend "endast välja minema" väga geniaalne. Piltlikumalt pageb teadvus inimesest ja võimule tuleb emotsioon. Tehes vahet emotsioonil ja intuitsioonil, teame, et emotsioonide ajel käitumisi võib hiljem kergesti kahetseda. Kui me oleksime olnud rohkem kohal, millest räägib ka see Tolle raamat, oleksime käitunud mõistlikumalt.
Järgmine huvitav fraas me keeles on "meeles pidama" ehk midagi mäletama. Meil kõigil on 5+ meelt. Meil on aga ka teadvus või teadliku kohalolu punkt, mida kutsume meeleks. Just selle teise variandi mõttes on väljend "meeles pidama" huvitav. Kui suudad midagi enda juures hoida, siis sa mäletad seda. Kui miski on su teadvusest väljaspool, siis ei suuda sa seda haarata, hoomata, ja seeläbi ka ei mäleta seda. Lihtne ja loogiline - huvitav.
Samalaadne on ka väljend "midagi meelega tegema" ehk midagi teadlikult tegema. Võtan arvesse kõigi endale teada olevaid argumente ja sellest tulenevalt teen midagi täie meelekindlusega ehk "teen seda meelega".
Kaunis uskumatu kokkusattumus on eestlaste sõnatüvede "hing", "hingama" ja "hinge tõmbama" kattuvus. Joogid suutvat kõiki neid imenippe vaid tänu hingamisharjutustele, hingamiskontrollile. Hing on jällegi meie sügavam olemus. Hinge tõmmates me puhkame, rahuneme => läheneme oma tõelisele olemusele - hingele. Hirmu tundes muutub me hingamine katkendlikuks, eemaldume oma olemusest. Taas hingates rahuneme, leiame taas oma keskme.
The results of oral examination in English
On the 7th of May we had an oral examination in English. I got 19 points out of 20. One point got lost due to some small bloopers.
pühapäev, 6. mai 2007
Kallis külaline,
Alustasin sellise keeltest rääkiva blogiga, sest tunnen suurt huvi keelest tulenevate mõttemaailmade eripära vastu. Idee pärineb Louis Zezeran'ilt, 27 aastaselt Austraalia rändurilt, kes on tänaseks aasta otsa Euroopas ringi tiirutanud. Kui jagasin temaga ise tehtud eesti keele õppematerjale, nägi ta mu kire läbi ja soovitas mul sellist blogi pidama hakata. Aitäh. See sütitas mind tegutsema.
Keelte erinevused võivad olla näiteks häälikulised. Gunnar Aarma vestab oma raamatus "Jooga" tervelt kolmandiku jagu heli ja hääle mõjust inimorganismile. Häälikud mõjuvad tervendavalt. Lahknevusi leiame fraasides. Kõikidele välismaalastele tundub väga imelik eestlaste küsimus "Kuidas käsi käib?" = "How is your hand walking?". Omamoodi huvitav on jälgida sedagi, miks laud ei ole teistes keeltes laud, vaid näiteks "table" või "СТОЛ" või "mesa".
Inimene mõtlevat piltides, seega võib lähedaseks keeleks pidada märkide ja sümbolitegi keelt. Ei saa läbi päeva kehakeeleta. Salakirjad, morse, sanskrit, viipekeel, Braille´ kiri jne.
Miks meie "p" on venelastele "r"? Kuidas hiinlased nii paljudest kriipsukogumistest sõnu kokku suudavad lugeda? Katakana? Keel ja meel...
Minu jaoks on keel huvitav. See on midagi enamat kui esmapilgul paistab. Hakkan seda avastama...
Minu praegused keeleõppe alustalad:
Edu mulle :)
Keelte erinevused võivad olla näiteks häälikulised. Gunnar Aarma vestab oma raamatus "Jooga" tervelt kolmandiku jagu heli ja hääle mõjust inimorganismile. Häälikud mõjuvad tervendavalt. Lahknevusi leiame fraasides. Kõikidele välismaalastele tundub väga imelik eestlaste küsimus "Kuidas käsi käib?" = "How is your hand walking?". Omamoodi huvitav on jälgida sedagi, miks laud ei ole teistes keeltes laud, vaid näiteks "table" või "СТОЛ" või "mesa".
Inimene mõtlevat piltides, seega võib lähedaseks keeleks pidada märkide ja sümbolitegi keelt. Ei saa läbi päeva kehakeeleta. Salakirjad, morse, sanskrit, viipekeel, Braille´ kiri jne.
Miks meie "p" on venelastele "r"? Kuidas hiinlased nii paljudest kriipsukogumistest sõnu kokku suudavad lugeda? Katakana? Keel ja meel...
Minu jaoks on keel huvitav. See on midagi enamat kui esmapilgul paistab. Hakkan seda avastama...
Minu praegused keeleõppe alustalad:
- Iga kord kui kohtan inimest, kes oskab keelt mida mina ei oska, palun tal mulle selles esimese tunni anda. Nii õpin märkamatult ja suure vaevata.
- Lähen välismaale vennastuma teiste vahvate planeedikaaslastega, kellega on ühiseks keeleks vaid kehakeel. Õpin pärismaalaste keelekeskkonnas nende sõnakasutust ja hakkan ise ka kähku purssima - praktiseerides õpime.
Edu mulle :)
Sisu:
keel,
keelamine,
keelatud,
keeldumine,
keelega,
keelekas,
keeletu,
keelitamine,
keelsus
Tellimine:
Postitused (Atom)