kolmapäev, 26. detsember 2007

eesti keel

___Viimasel ajal olen Eesti keelega kõrva teritanud. Olen püüdnud tabada fraase, mõtteid, mis võivad olla imbunud me keelde just tänu me minevikule. Praegu tulevad meelde need mõtted:
  • Meest sõnast, härga sarvist. - See on minu arsut märkimisväärne, kuna siin on juttu talumajapidamises tihti esinevast loomast. Oleme siiski loodusrahvas.
  • Seal ei olnud hingegi. - Ennemuistsetest aegadest saati oleme hingedesse uskunud. Hiied ei olnud ju ilmaasjata.
...Kaksikud pidavat juba loomu poolest sõnaosavad olema.

3 kommentaari:

el kiwi ütles ...
Autor on selle kommentaari eemaldanud.
el kiwi ütles ...

härjaütluse üle tabasin end just paar päeva tagasi pead murdmas. /muide, pead murdma on ka kena rahvapärimus :) /

ma pakuks välja, et härjal sarvist ei saa olla eesti oma pärimus, vaid sel peaks midagi seost olema hispaania härjavõitlusega. tõestust ei paku muidugi, süstin vaid kahtluseiva :)

Anonüümne ütles ...

vt. Lennart Meri "Hõbevalge"

lily